Kindlustuse vormid
Kindlustuse vormid on vabatahtlik, kohustuslik või sundkindlustus.
Vabatahtlik kindlustus
Vabatahtliku kindlustuse puhul ei tulene kindlustuslepingu sõlmimise kohustus seadusest. Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on inimese huvi kaitsta ennast ootamatutest ja ettenägematutest sündmustest tulenevate kahjulike tagajärgede eest. Teisisõnu – lepingu sõlmimise eelduseks on kindlustushuvi. Vabatahtlikeks kindlustusteks on näiteks kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumi kindlustus jt.
Kohustuslik kindlustus
Kohustusliku kindlustuse puhul on inimene seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb liikluskindlustuse seadusest.Sundkindlustus
Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul (võib olla nii füüsiline isik kui juriidiline isik) on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul. Seega on seadusega sätestatud kindlustuslepingu kohustuslikkus.Selle seadusega on määratud ka isikud (näiteks nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik), kellele on kindlustuslepingu sõlmimine kohustuslik. Samuti on määratud see, kes on kindlustatud isik, milline on kindlustussumma ja mis on kindlustusjuhtum.
Sundkindlustus on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus ja töötuskindlustusmaksetest finantseeritav töötuskindlustus.